Ei, ma ei ole enam Lenny Kravitzit unes näinud.
See eest nägin punast autot, ilgelt vinget (mitte minu arvates), ja mille isa endale sai, kauba peale, korteriostu eest. See oli midagi väga sürrealistlikku, nagu mingi ulmeauto. Tumemustad klaasid ja seest nagu vormel. Ja mu ema ei lubanud sellega sõita, sest see on ju ometigi ISA OMA.
Aga muidu jah, ma näen palju asju unes.
Näiteks kuidas ma läksin vana käsitöö õpetaja juurde, et küsida kuidas need pisted käisid, mida me kunagi õppisime, tead küll, need, mis me ilusti ära raamisime ja nii. Ja see kool oli kaugel linnast ja ma läksin audiga sinna. Järgmine hetk oli mingi ekskursioon, bussiga, jooksin bussi, et kõige ette koht võtta. Siis poole tee peal tuli mul meelde, et ups, ma olen ju autoga. Siis ütlesin bussijuhile, et lase mind maha siin, tema aga vastu sellise kurikavala muigega et, ei lase siin, ei saa. Natukese aja pärast lasi mu maha ja siis mul tuli meelde, et Janil on ju tõukeratas, ohhoo, sellega ma saan tagasi sinna sõita. Ja vaata-aga-vaata, tee ääres poisid korjasid põllu pealt kartuleid või muud asja, ma ju ei tea, mida, ja seal nende juures oli tõukeratas! Läksin sinna ja võtsin selle, mingid niidid olid seal ümber, kiskusin selle lahti sealt. Ja kui need poisid tahtsid tulla ja seda ära võtta (tegelt neil oli selline lootusetu nägu juba peas, et jah, midagi ei saa enam teha), siis ma ütlesin neile, see on Jani oma!! Ning sõitsin minema. Poolel teel tagasi mõtlen, et aga äkki saaks ikka kellegi auto peale. Ees tuli mingi pood, selline nagu saksamaal kiirteede ääres, selline uhke bensiinijaam-pood-restoran-vets. Number 3 või venekeele jjje, mai teagi, oli seal suurelt maja küljes. Siis vaatan, et ohhoo, Marika mingi punase autoga, jooksen, et äkki nad viivad mu ära, aga ei, nad juba said teele ja vales suunas. Nad sõitsid küll teele, aga ei saanud oma suunavööndisse ning üritasid sellest autost mööda sõita, aga siis tuli teine auto vastu ja oli pauhh! kokkupõrge, kellegagi midagi vist ei juhtunud, ainult jalad olid vist katki, kapoti all ikkagist ju, ja siis Marika tuleb autost välja, punasest autost, punase kleidiga ning ütleb, et kurat! oli seda nüüd vaja!
Vat nii. Mõtlesin, et peaks need unenäod ikkagi üles tähendama, naljakas pärast lugeda.
Muidu jah, eks nad on ikka mingist asjast tulnud, need unenäod ma mõtlen.
Praegu ma siis loen naiskirjanikke edasi, üritan targa jutu kokku klopsida ning hea hinde välja teenida.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar