reede, märts 26, 2010

Here today and gone tomorrow

AAA - All Access Areas ja meloni siider.

Ma ei teagi, mida öelda.
Ma olen nii pettunud mõnedes inimestes.
Tundub nagu pingutaksin mõtteult.
Tegelikult ma ei pingutagi, see ei ole pingutus, see on reaalne vajadus.
Mitte et ma mõtleks mingeid asju välja, mis teha. Ei.

Tundub, et ma tahan selliseid asju, mida ma ei peaks tahtma.
Ma tahan väikeseid endaid. Ma tahan, et mul oleks armastav mees. Ma tahan kodu, ma tahan kõike. Ma ei saa kunagi kõike. Mitte iialgi. Selleks, et teha karjääri, selleks ma peaks olema üksi, ma ei tohiks kellegagi koos olla. See on minu eriala konks. Selleks, et saada lapsi, selleks pean ma oma töö jätma. Mida mul tegelikult polegi.

Aga ma tahaks kõike teha. Elu on nii lühike, et midagi tegemata jätta oleks patt. Ma ei taha elada oma vanaduspõlve ja kahetseda, et ma ei käitunud oma intuitsioonide järgi. Sest ma ei tea. See on ebareaalne, mis minuga toimub, mida ma tahan, see on nii ebaaus. Keegi, kes ei taha, kes ei mõtlegi selle peale, saab ja see, kes tahab nii väga ja on valmis, see ei saa.

Ei saa.

1 kommentaar:

Teresa ütles ...

Most successes are unhappy. That's why they are successes—they have to reassure themselves about themselves by achieving something that the world will notice.
Agatha Christie (1890-1976)

Tartu. Ülikool. Mulle ei meeldi Tartu

See, mida ma praegu teen on nagu see, millest ma unistasin.. või noh, mõtlesin 2 aastat tagasi. Et ma istun siin kodus öösel arvuti taga täh...