Oleks see juhtunud eelmine aasta, siis oleks kindlasti kohe kujutanud ette 100 häda ja piinarikast surma. Ja oleks mõelnudki ennast haigeks.
Praegu on nagu üsna suvaline tunne. Et nagu ok, teeme ära siis, saab asjaga ühele poole, linnuke kirjas. Siiski peab nentima, et see on nagu "box of chocolate's" - you never know what you're gonna get. 😂😭
Abitu on olla, midagi teha niikuinii ei saa. Iga päev on mingi uus ja "huvitav" häda küljes. Hõisata nagu enne... Nagu ei saagi üldse. Et.. Ei.
Mõttetu on isegi üksikasjalikult kirjeldada seda kogemust, kõik on nii, nagu räägitakse ja siis nagu ei ole ka. Õudsalt tüütu. Aga ma parema meelega vist siiski passin siin kodus, kui.. Ma isegi ei tea enam. Täitsa sihitu teema. Mitte midagi ei liigu kuskile poole.
Muidu kõik sama.
😅
