Päris karm on. Alati vist on nii olnud. Ma ei tea, ma olen selline inimene, midagi on selliselt minu sees kodeeritud, et kogu aeg peab halb olema, kogu aeg peab olema mingi draama, mingi ületamatu emotsioon, muidu on täiesti mõttetu. Igal juhul on.
Päris karm on nii olla alati.
Ja nüüd olen siin ja elu on läinud umbes nii nagu tahtnud. Aga nagu päriselt ei ole ka. Tegelikult on ikka see puudu. Mis paneb elama. Karm on.
Ja täna on juba 2021 ja ikka veel on karm.
